Michel Nostradamus
Sadakonnad
Sisukord
Eessõna
neljandale väljaandele . . . . . . . . . . . 5
Lühike
tulevikuvisioon . . . . . . . . . . . . . 6
Michel Nostradamus . . . . . . . . . . . . . . 13
Nostradamuse tõlgendamine . . . . . . . . . . . 29
Selgituseks
tõlke juurde . . . . . . . . . . . . . 33
Sadakonnad
Michel Nostradamuse
eessõna oma ennustustele . . . . . 37
I sadakond . . . . . . . . . . . . . . . . 44
II sadakond . . . . . . . . . . . . . . . . 60
III sadakond . . . . . . . . . . . . . . . . 77
IV sadakond . . . . . . . . . . . . . . . . 92
V sadakond . . . . . . . . . . . . . . . . 107
VI sadakond . . . . . . . . . . . . . . . . 123
VII sadakond . . . . . . . . . . . . . . . . 139
Kiri Prantsusmaa Kuningale Henri
II-le . . . . . . . . 145
VIII
sadakond . . . . . . . . . . . . . . . . 160
IX sadakond . . . . . . . . . . . . . . . . 175
X sadakond . . . . . . . . . . . . . . . . 191
Tulevikusündmuste register . . . . . . . . . . . . 207
Ajaloolised
isikud katräänides . . . . . . . . . . . 211
Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . 213
Eessõna neljandale väljaandele
Michel Nostradamuse (1503–1566) põhiteos “Les Prophéties” (1555) ehk eesti
keeles “Sadakonnad” sai kuulsaks juba tema eluajal ja sellest tehti mitmeid
kordustrükke. Kui esmatrükis oli vaid 353 katrääni,
siis hilisemates väljaannetes oli neid ligi tuhat. Kahjuks pole Nostradamuse eluajal ilmunud täielikust väljaandest ühtki
eksemplari säilinud ja seetõttu on tema teos tõlgitud 1568 ilmunud
kordustrükist.
Nostradamuse tõlkimine on kahtlemata väga loominguline töö ja erinevad autorid võivad
seda teha mitmeti. Siiski tõstaks ma esile Edgar Leoni (1961) ja Erica Cheethami (1973) tõlkeid inglise keelde, millest oli palju
abi selle töö valmimisel. Tänu Merike Riivese põhjalikule toimetajatööle, mis
tihti tähendas katräänide uuesti tõlkimist, on
kõrvaldatud hulganisti esimeses kahes väljaandes esinenud tõlkevigu.
Enamik ennustusi puudutab
Prantsusmaad ja Kesk-Euroopat ning paljud neist arvatakse olevat täitunud. Kuna
Eesti lugejat need ilmselt ei huvita, pole neile enamasti kommentaare lisatud.
Ajakirjanduses kohtab vahel
väiteid, et Nostradamus on seda või teist ennustanud.
Lähemal uurimisel selgub aga tihti, et tegemist on mingi ennustuse üsna vaba
tõlke või tõlgendusega, mida ei saa väga tõsiselt võtta.
Nostradamuse ennustuste tõlkimine on paratamatult seotud tema tõlgendamisega. Antud
väljaandes on kommentaaride põhirõhk juba toimunud sündmustel, kuigi ka neis ei
olda tihti ühel meelel. Tutvustatud on mitmesuguseid tõlgendusi, mis tunduvad Nostradamuse
usaldusväärsust kinnitavat.
Meid huvitab
siiski eelkõige tulevik. Suurt edu pole Nostradamuse
uurijad seni saavutanud, kuigi on neid, kes on enda sõnul lahti muukinud koodi,
mille alusel katräänid on sadakondadeks jagatud. Kui
vaadelda nende tõlgendusi, võib leida siiski tõsiseid möödapanekuid seoses
tänaseks juba toimunud sündmustega. Tuleviku kohta infot otsides tuleb olla
ettevaatlik.
“Sadakondade”
tõlget pole pärast 2009. aasta väljaannet muudetud, küll on ajakohastatud
kommentaare ja peatükki “Lühike tulevikuvisioon”.
Peep Sõber
Lühike tulevikuvisioon
Nostradamuse seni täitumata ennustused pakuvad lugejatele jätkuvalt huvi ja ärgitavad
uurijaid neid omamoodi tõlgendama. Nostradamus ei ole
kusagil “maailmalõppu” või “viimset päeva” selgelt ette kuulutanud, küll aga
räägib ta ajastute ehk aastatuhandete vahetustest, mis tähistavad ajaloo
pöördepunkte.
Ennustuste ulatusest saame aimu eessõnast: “...need on pidevad ennustused praegusest ajast alates
kuni aastani 3797.” Kuigi selline
sissejuhatus võib viia mõtted “maailmalõpule”, ei pruugi asi nii siiski olla.
Katastroofide järel elu Maa peal jätkub, jumalariik on tulnud maa peale. Mõned
lõigud hiljem lausub prohvet: “...me asume praegu seitsmendas aastatuhandes,
mis viib kõik lõpule. Me oleme lähenemas kaheksandale, kus on kaheksanda sfääri
taevalaotus, mis asub kõrgeimas dimensioonis, ja kus suur ja igavene Jumal
tuleb lõpule viima põhjalikku pööret; kus tähtkujud pöörduvad tagasi oma
liikumise algusesse ja ülem liikumine annab Maale uuesti püsivuse ja kindluse, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega
igavesti, nagu Tema tahtmine on ja mitte teisiti.”
Keskajal oli levinud arusaam, et
Kristuse teine tulemine toimub seitsmenda millenniumi lõpul. See tugines ca 3.
sajandil eKr kirjutatud Eenoki raamatul, milles autor
ennustas messia saabumist seitsmenda millenniumi lõpul. Aastatuhandete
algusaega see allikas ei maini. Moosese raamatu seitset loomispäeva ja seitset
millenniumi peeti sarnaseks, oli ju Vanas Testamendis öeldud, et Jumala juures
on tuhat aastat nagu üks päev. Arvati ka, et kaheksas millennium tähendab
Johannese ilmutuses mainitud “saatana kinnisidumist
tuhandeks aastaks” ehk tuhandeaastast rahuriiki. Nostradamus
näib neid vaateid pooldavat. Kirjas Henri
II-le tutvustab ta oma arvutusi, mille järgi saame millenniumide algusajaks
(“maailma loomine”) ligikaudu 4758 eKr. Selle arvutuse järgi algas seitsmes millennium 1242
pKr ja kaheksas millennium peaks algama 2242 pKr. Tuleb tunnistada, et kõiki
neid aastaarve ei ole siiski otseselt mainitud, seevastu on kirjas ennustuste
lõpuaasta 3797.
Tõenäoliselt
on arvu 3797 puhul tegemist siiski sümboliga, mida tuleb mingil moel
tõlgendada, mitte otseselt mõista. Muidu ulatuks tema ennustused liiga kaugele.
Näiteks liites eelmainitud 2242-le “Sadakondade” esmaväljaande aasta 1555,
saamegi 3797. Selle tõlgenduse
järgi võivad ennustused ulatuda 2242. aastani, mitte otseselt 3797. aastani.
Isegi see tundub meile üsna kauge tulevik. Igatahes paljukardetud
“maailmalõppu” ei tasu lähiajal oodata. Nostradamuse
uurijaid, kes julgevad või oskavad kommenteerida nii “Sadakondade” eessõnas kui
ka kirjas Henri II-le esitatud ennustusi, kohtab haruharva. Ometi moodustavad
need Nostradamuse prohvetluse
selgroo ja neid vähimalgi määral mõistmata võib katräänide
tõlgendamisel dateerimisega üsna rappa minna.
“Sadakondade” tõlke esimesest
väljaandest on möödunud 27 aastat. Vahepeal on maailmas toimunud mitmeid
olulisi sündmusi, mida võib seostada Nostradamuse
ennustustega. Kuulsaim neist on kirja pandud 10. sadakonna 72. katräänis: “1999. aasta seitsmendal kuul tuleb taevast suur
hirmuäratav kuningas...” Esialgu tabas Nostradamuse
uurijaid pettumus, kui tolle aasta juulis ega septembris (pr sept —
seitse) midagi iseäralikku ei juhtunud. Mainida võib siiski Putini
saamist Venemaa peaministriks 9. augustil ja paar päeva hiljem toimunud osalist
päikesevarjutust Venemaal. Ta ei tulnud küll taevast ja vaevalt teda tol ajal
kardeti, aga tal võis olla “taeva” toetus. Igal juhul on ta olnud edukas ja
hiljem presidendina koondanud järjest rohkem võimu enda kätte, kuigi SRÜ riigid
on kippunud käest libisema. Kas Putinit
kardetakse? Vastamiseks piisab uudiste lugemisest. Juhul kui teda kirjas Henri
II-le tõesti mainitakse (vt lk 159), tasub tähele panna ka natuke allpool
olevat ennustust, et viimast korda värisevad kristlikud kuningriigid ja
uskmatud 25 aastat — nii jõuame aastasse 2024. “Ja kui selline aeg on pikalt kestnud, algab uuesti Saturni kuningriik ja kuldajastu ...”
Kui New
Yorki tabas 2001 terrorirünnak, hakati seda “hirmuäratavat kuningat” Osama bin Ladeniks pidama. Kas Nostradamus
eksis kahe aastaga? Võimalik. Teatavasti looritas prohvet oma ennustusi kõikvõimalike sümbolite ja
sõnamängudega. Kui arvus 1999 ühed üheksatega ära vahetada, saame
terrorirünnaku kuupäeva
9.11.1. Kuigi aasta numbrite äravahetamine tundub
natuke liiga otsitud seletus (milleks siis
veel ennustuses 1999-le lisada “seitsmes kuu”?), ei saa seda siiski ka
täielikult välistada. Vana-Rooma kalendris oli september tõesti seitsmes kuu (ld septimus — seitsmes). Katrääni
viimast rida saab seostada 2003. aasta märtsis alanud Iraagi sõjaga.
New Yorgi
terrorirünnaku päeval hakkas internetis levima ka Nostradamuse
ennustus “kahest vennast”, mis jõudis koguni uudisteagentuuridesse ja
ajakirjandusse. Tegelikult oli selle autoriks Kanada kolledžiõpilane Neil
Marshall, kes oli mitu aastat varem kirjutanud Nostradamuse
ennustuste kohta essee, milles püüdis omatehtud katrääniga
näidata, kui palju erinevaid tõlgendusi nii segane tekst võib pakkuda.
Peagi lisandus internetti aina
uusi Nostradamuse stiilis võltsennustusi. Need nn
linnalegendid tõstsid huvi prohveti ennustuste vastu tohutult. Mitmed Nostradamust käsitlevad raamatud said Ameerikas bestselleriteks.
Internetis oli otsingusõna “Nostradamus” ajuti isegi
kõige sagedasem. Kõik see kinnitab prohveti ennustust, et pärast surma saab ta
palju kuulsamaks kui eluajal.
Pöördeliste ajaloosündmuste ajal
on huvi Nostradamuse vastu ka varem kasvanud. Nostradamust on isegi riiklikul tasandil propagandavankri
ette rakendatud. Näiteks II maailmasõjas heitsid sakslased lennukitelt
Prantsusmaale lendlehti Nostradamuse katräänidega, mis pidid kinnitama nende võitu sõjas. Paraku
vastasid inglased samaga, kinnitades sakslaste kaotust. Prantsuse
vastupanuliikumine sai nen-dest ennustustest
innustust, seega võib öelda, et need isegi mõjutasid teatud määral sündmuste
kulgu.
Siiski jääb alles ka võimalus, et
Nostradamus kombineeris oma ennustustes nägemusi
isiklike uskumustega seoses Eenoki raamatu
millenniumidega. Ta ei pruukinud praeguse ajastu lõpudaatumit teada ja paigutas
selle oma ajastus levinud arusaama kohaselt seitsmenda aastatuhande lõppu. Sel
juhul võib tema ennustuste ajaskaala osutuda ekslikuks ja ette kuulutatud
ajastute vahetus toimuda isegi meie eluajal. Samas on oodatud seda sündmust
juba ligi 2000 aastat ja on üsna ebatõenäoline, et just meie silme ees see kõik
toimub. Võib muidugi küsida, kas see ajastuvahetuste jutt ei ole lihtsalt üks
vana müüt, mida inimestele meeldib uskuda? Selle seisukoha ühel või teisel
kujul pooldajatel on argument, millele on raske vastu vaielda. Kuid kui ette
kuulutatud sündmust ei ole veel toimunud, ei saa sellest järeldada, et seda
kunagi ei toimu.
Arusaam vana
ajastu lõpust, nn viimsepäevakohtust ja uue ning vaimsema ajastu algusest
pärineb põhiliselt judaismist ja Vana Testamendi prohvetitelt. Viiteid sellele
võib aga leida ka teistest religioonidest ja teistelt tuleviku nägijatelt kuni
tänapäevani välja. Kristlusega muutus valdavaks ajaloo ja inimkonna tuleviku
lineaarkäsitus: maailma loomisest kulgeb aeg sirgjooneliselt maailma lõpuni.
Idamaadel seevastu peetakse aega tsükliliseks alguse ja lõputa kulgemiseks. Nostradamuse ja Eenoki raamatu
millenniumid viitavad samuti ajaloo tsüklilisusele.
Vahel
arvatakse, et Nostradamuse ennustused on aegunud ehk
et need kehtisid ainult tema ajastu perspektiivist vaadatuna. Seoses inimkonna vaimsustumisega jõudvat pöördelised sündmused
kätte palju varem, kui Nostradamus ette nägi, ja võimalik, et ilma
ennustatud katastroofideta.
Siit kerkib filosoofiline küsimus: kui tõeline prohvet näeb tulevikusündmusi konkreetses ajas,
kas siis on see üks võimalikest reaalsustest või tegelikult teostuv reaalsus?
Kas tulevik, mida prohvetid
näevad, on ettemääratud sündmuste käik või üks paljudest võimalikest käikudest?
Fatalistide väitel puudub inimestel tegelikult vaba tahe ja sisuliselt oleme me
orjastatud ettemääratud sündmuste põhjuslikus ahelas. Inimkonna suured vaimsed
õpetajad sellega ei nõustu.
Tulevikunägemustes
saab prohvet näha reaalseid sündmusi ja nende nägemuste ehtsust tõendab
sündmuste hilisem toimumine. Ainuüksi Nostradamuse
ennustustest võib leida selle kohta hulganisti tõendeid. Tuleviku ettenägemise
fakt on aga vastuolus meie arusaamaga inimese vabast tahtest ehk suhtelisest
valikuvabadusest.
Seda
vastuolu aitab vähendada reaalsuse paljumõõtmelisuse
mõiste. Teisisõnu, prohvet võib oma teadvuses nihkuda meie neljamõõtmelisest
aegruumi maailmast kõrgemasse dimensiooni
ja sealt näha, mis tulevikus meie maailmas toimub ehk kuidas inimkond kollektiivselt
oma tahtevabadust kasutab ja kuhu see välja viib. Piltlikult öeldes, meie
maailmas käib inimkond üht rada, suutmata näha, mis ootab käänaku taga. Kui aga
nägija tõuseb oma teadvuses inimkonnast kõrgemale, saab ta näha ka käänaku
taha.
Nostradamuse väitel “see, mida ennustatakse, omab eeterlikku päritolu”. Seega ei saa
rääkida tõeliste nägemuste puhul ennustuste aegumisest. Muidugi võib küsida,
miks siis kõik nägemused ei täitu? Tõepoolest, isegi Nostradamus
võis vahel eksida. Ilmselt saab prohvet näha “eeterlikus maailmas” ka
illusoorseid asju, potentsiaalseid sündmusi, mis kunagi reaalselt ei toimu.
Kuidas siis
selle ajastu lõpp saabub? Judaismi prohvetite ja Johannese ilmutuse järgi
seostub see enneolematute looduskatastroofidega. Ka Nostradamus
kuulutab seda oma eessõnas: “...enne maailma üleüldist põlemist tuleb mitmeid uputusi ja nii kõrgeid
üleujutusi, et jääb vaevalt maid, mis ei kattu veega, ja see kestab niikaua,
kuni peaaegu kõik hävib, välja arvatud künkad ja kõrgemad ehitised. Veel enam,
enne ja pärast neid üleujutusi on paljudes maades nii vähe vihma ja taevast
langeb alla nii suurel hulgal tuld ja põlevaid kive, et mitte midagi ei jää
alles; ja see toimub lühikest aega enne viimast põlemist.”
Sõnad “mitte
midagi ei jää alles” võivad tähendada ka seda, et mitte midagi ei jää pärast
neid sündmusi samaks. Kirjeldatud looduskatastroofid tabavad küll paljusid maid, kuid siiski mitte kogu maailma
ja elu sellega ei lõppe.
Kui meie
planeeti peaks tabama komeedituum või asteroid, siis ilmselt midagi taolist ka
toimub. Kõik, mis ei põle ära atmosfääris, langeb põlevana planeedile, üsna
tõenäoliselt mõnda ookeani, sest need katavad suuremat osa planeedi pinnast.
Kahtlemata tekitab see tohutuid tõusulaineid ja seejärel rannikupiirkondades
enneolematuid uputusi. Tänapäeval uurivad teadlased võimalusi, kuidas Maad
sellise ohu eest kaitsta. Üks võimalustest oleks ohtliku asteroidi orbiidi
kõrvalekallutamine. Asteroidiohtu peetakse komeediohust märgatavalt suuremaks.
Asteroidi puruks laskmise korral, kui see peaks õnnestuma, tabaks planeeti
tohutu kivirahe, mis võiks samuti sarnaneda Nostradamuse
ennustusega. 146. katräänis viitab Nostradamus Prantsusmaa piirkonnale, kuhu suur tuli taevast langeb, põhjustades
maavärina. Võimas maavärin tuleb maikuus (1067. katrään).
Samas võib nende ennustuste puhul olla tegemist erinevate sündmustega.
243. katräänis
kõneldakse aga just komeedist ja “löögist taevast”. Ka 241. värsis on juttu
komeedist, seda nähakse seitse päeva, seejärel “...ülempreester muudab
elukohta”, mis näib viitavat Kristuse teisele tulemisele. Olulise daatumi
seoses Kristuse teise tulemisega leiame 394. katräänist:
Viissada aastat ei võeta enam arvesse
Teda, kes oli oma aja ehe:
Siis ühtäkki annab ta suurt valgust,
Mis muudab nad väga õnnelikuks sel sajandil.
500 aastat pärast Nostradamuse aega jääb ligikaudu 2055.
aastasse. Noorematel lugejatel on võimalik seda ennustust oma elu lõpupoole
testida.
Lisaks kosmilisele ohufaktorile
ennustab Nostradamus mitmeid suuri sõdu ja annab
nende toimumise aja kohta vihjeid. 624. katräänis
räägitakse hukatuslikust sõjast, mis toimub, kui Marss ja Jupiter on ühinenud
Vähis (see juhtub järgmine kord aastal 2038). “Veidi hiljem salvitakse
uus kuningas, kes toob maale pikaks ajaks rahu.” See ennustus võib samuti
viidata Kristuse teisele tulemisele.
Mis võiks olla tulevase suure sõja põhjus? Naftatööstuse ekspertide
arvestuste kohaselt saabub peagi pöördepunkt, mil nafta tarbimise
kasvades ei suudeta tootmist enam samavõrra tõsta. Selle tulemusena tõuseb
naftahind hüppeliselt, mis paiskab maailma majanduse
kaosesse. Iraani naftaväljade ümber on oodata suurriikide huvide konflikti.
Räägitakse küll rohepöördest ja kasvuhoonegaaside vähendamisest, et kliima
soojenemist aeglustada, kuid erilist edu ei ole selles veel praegu näha.
Seetõttu
tasub tähelepanu pöörata 525. katräänile:
Araabia
vürst, Marss, Päike, Veenus, Lõvi,
Kiriku võim hukkub mere läbi:
Pärsia suunas ligikaudu miljon meest,
Tõeline madu tungib Bütsantsi ja Egiptusse.
Katräänis viidatud taevakehade
astroloogiline seis leiab aset üsna tihti, järgneva kolmekümne aasta jooksul
näiteks kolm korda, neist esimene juba 2030. aasta augustis. Miljonilise armee
suudab Iraani suunas teele saata kõige tõenäolisemalt Hiina ja paljud
tõlgendajad peavadki “tõelist madu” Hiinaks.
Olulise viite ajastu lõpust
seoses sõjaga leiame veel 1074. katräänist, kus
räägitakse “veresauna mängudest”, kui “suure seitsmenda numbri aasta saab täis”
ehk seitsmenda millenniumi lõppedes. Siis väljuvad “maetud oma haudadest”.
“Maetute” all võiks mõista vaimselt surnuid, kes ärkavad vaimselt üles
(“väljuvad haudadest”). Siin näib Nostradamus
viitavat Taanieli raamatu 12. peatükis ennustatud lõpuaja sündmustele. Ka
eelnevast, 1073. katräänist leiame paralleele piibli prohvetlusega:
Käesolev
aeg koos minevikuga
Läheb
suure Rõõmsameelse kohtu alla:
Hilisel
ajal maailm väsib temast,
Ja on
truudusetu vaimulikest seaduseväänajate tõttu.
Tänapäeval näib maailm tõesti “väsinud” olevat kristlusega seonduvast.
Kirikul ei ole enam läänemaailmas sellist positsiooni ja mõjujõudu nagu Nostradamuse ajal. Tema järgi põhjustavad seda eelkõige
vaimulikud teoloogid. Ta ennustab 1075. katräänis
koguni, et uus suur pühamees ei ilmu Euroopasse, vaid Aasiasse. Tema mõjuvõim
kasvavat üle kõigi idamaa kuningate.
Nostradamust on nimetatud vahel süngeks
prohvetiks — tõepoolest kõneleb suur osa tema
ennustustest kas looduslikest või poliitilistest kataklüsmidest. Nendele rasketele aegadele järgneb aga ülimalt
positiivne lõpptulemus — jumalariik tuleb maa peale, sõjad ja muud hädad
lõppevad ja kõik see muudab inimesed väga õnnelikuks.
Kuulus prohvet väidab korduvalt,
et tema ennustused on kooskõlas ristiusu ja pühakirjaga. Seda ei ole ta öelnud
ainult kirikuringkondade rahustamiseks. Nostradamus
oli sügavalt usklik katoliiklane. Seega pidid ka tema teosed olema katoliiklike
arusaamadega kooskõlas. Kõike seda peame me silmas pidama, kui tahame kuulsa
prohveti ennustusi mõista.
1. Vaenlase lubadus vaenlasele
Ei kehti, vange
hoitakse kinni:
Esimesed on surnud ja teised särgiväel,
Ülejäänud neetud toetamise pärast.1
2. Galeeri puri peidab laeva purje,
Suur laevastik laseb väljuda väiksemal,
Kümme lähimat laeva
pöörduvad teda tagasi tõrjuma,
Suur võidetu ühineb
nendega vabal tahtel.2
3. Pärast viiendat ei aeta
karja välja,
Üks põgenik jätab
kõik Poola pärast,
Nuriseb asjatult, siis tuleb abi,
Pealik loobub siis piiramisest.
4. Sõjaväe ülem kesköö
paiku
Põgeneb, kaob äkki.
Seitsme aasta pärast
tema kuulsust ei laideta,
Tema
naastes ei öelda kohe “jaa”.3
5. Albi ja Castres sõlmivad uue liidu,
Üheksa ariaani, Lissabon ja portugallane:4
Carcassonne,
Toulouse lõpetavad oma kemplemise,
Kui
uus pealik ilmub Lauraguais’st.
6. Gardon
ujutab Nîmes’i üle nii kõrgelt,
Et arvatakse Deukalioni5 olevat
uuesti sündinud:
Suurem osa põgeneb
kolossi,6
Vesta
hauakambris on näha ammu kustunud tuld.
7. Nancys valmistutakse suureks tapluseks,
Makedoonlane ütleb — ma alistan kõik:
Briti
saar on mures veini ja soola pärast,
Kahe
Felipe vahel ei pea Metz kaua vastu.
8. Nimetissõrme ja pöidlaga niisutab laupa
Sinigaglia krahv omaenda pojal:
Mürmidonide vägi hulgakesi otse vastas,
Seitsme päevaga saab kolm surmavalt
haavata.
9. Mereudusel päeval Figuerase lossis1
Ühest häbitust naisest sünnib sõltumatu vürst:
Postuumselt saab ta hüüdnime “Püksid maha”,
Kunagi pole selles maakonnas olnud nii halba kuningat.
10. Mõrva häbiplekk, jõledad abielurikkumised,
Kogu inimkonna suur vaenlane:2
Kes
on halvem kui tema esivanemad, onud või isad,
Raudne, tuli, vesi,
verine ja ebainimlik.
11. Ohtlikust kurust Junquera all3
Laseb
postuumne oma salgal läbi minna:
Ületab Pürenee mäed ilma pagasita,
Perpignanist kiirustab hertsog Tende’i.
12. Paavstiks valitut hakatakse pärast valimist pilkama,
Ta
on järsku, ootamatult erutuv ja kartlik:
Liigse headuse ja leebuse tõttu aetakse
ta surma,
Mahasurutud hirm surmaööl näitab teed.4
13. Mäletsejate lojuste söödakoorma all,
Härjavankris sõidavad nad heinaturule,
Peitupugenud sõdurite relvad aga kõlisevad,
Nad üritavad seda
Antibes’i lähedal.
14. Urnel Vaucile1
ilma omaenda nõu ja plaanita,
Häbematu, kartlik, hirmust langeb vangi,
Paljude kahvatute hoorade saatel
Paljastatakse Barcelona kartuuslaste
kloostris.
15. Hertsogist isa, aastatelt vana ja janust piinatud,
Viimasel elupäeval poeg keelab talle
veekannu
Ja viskab isa poolsurnuna kaevu.
Senat määrab pojale
pikaldase kerge surma.
16. Õnnelik Prantsusmaad valitsedes, õnnelik elus,
Talle
on tundmatud veri, surm, pöörasus ja rüüstamine,
Ta saab hellitusnime ja teda kadestatakse,
Kuningas
varjab liigset kiindumust köögi vastu.2
17. Ergaste3 kuninganna,
nähes oma tütart kahvatuna
Kõhtu suletud kaotusvalu
tõttu,
Angoulême’i poolt kostab hädaldamist
Onulaste liiga lähedase abielu pärast.4
18. Lorraine’i sugu annab teed Vendôme’ile,
Kõrge
paisatakse maha ja madal tõstetakse kõrgele:
Haamani poeg valitakse
Roomas,
Ja kaks suurt satuvad
kadunute kilda.5
19. Päev,
mil teda tervitatakse kuningannana,
Päeval pärast tervitamist
– palve.
Arvestus on õige ja kehtiv,
Sellest, kes algul
alandlik, pole eales varem tulnud nii
uhket.6
20. Kõik sõbrad, kes kuulusid
ühte parteisse,
Surmatakse ja laastatakse kirjaoskamatu poolt.
Varad, mis pannakse müüki kindla hinnaga, enamasti hävitatakse,
Iialgi pole Rooma rahvale nii palju ülekohut
tehtud.7
21. Kuninga pahameeleks toetatakse väiksemat,
Tapetakse see, kes ulatab talle sõrmuseid:
Isa,
kes tahab pojas üllatust kasvatada,
Teeb,
nagu tegid maagid vanasti Pärsias.
22. Kuna
ta ei taha nõustuda lahutusega,
Mis hiljem tunnistatakse väärituks:
Sunnitakse Saarte kuningas jõuga lahkuma,
Tema
asemele pannakse see, kellel ei ole kuninga
märki.1
23. Tänamatule rahvale tehakse etteheited,
Seepeale haarab sõjavägi Antibes’i:
Monaco
kaare alt tulevad kaebused,
Ja Fréjusis vallutab ranna kord üks,
kord teine.
24. Võidetud vürst on Itaalias vangis,
Läheb üle mere Genovast Marseille’sse,
Tänu võõraste pingutustele
saadakse temast jagu,
Välja
arvatud püssilask meetünni pihta.2
25. Ebro kaudu avaneb käik Brisanne’i,3
Üsna kaugel näitab
end Tajo,
Pelligouxe’is pannakse toime ülekohus
Suure daami suhtes,
kes istub orkestral.
26. Järglane maksab kätte oma
poolvennale.
Kättemaksu ettekäändel hõivab kuningriigi:
Pantvang mõrvatakse, tema veri süüdistab,
Bretagne
püsib kaua aega Prantsusmaaga koos.
27. Karl
V ja üks suur Hercules
Tulevad templit avama vägivallaga,
Clemens,
Julius ja Ascanius taganevad,
Mõõk,
võti, kotkas pole iialgi nii suurt
riidu näinud.
28. Teine
ja kolmas teevad parimat muusikat,
Kuningas
tõstab nad kõrgesse ausse,
Paks ja kõhn, peaaegu
poolnälginud,
Suhe võltsi Venusega
masendab neid.
29. Saint-Paul-de-Mausole’i
kitsekoopast
Tiritakse habetpidi välja sinna peitu
pugenu:
Vang
viiakse nagu metsik elukas
Bigorre’i elanike poolt Tarbes’i.
30. Vastse pühaku vennapoeg ja veri tema verest,
Kes
hüüdnime poolest toetab võlve ja katuseid,
Nad aetakse paljana
välja ja surmatakse,
Nende
roheline muudetakse punaseks ja mustaks.
31. Püha Impeerium tuleb Saksamaale,
Ismaeliidid1
leiavad linnad avatuna:
Eeslid tahavad samuti Carmaniat,
Toetajad on kõik mulla all.
32. Igaüks tahab olla suure võimu valdaja,
Ainult üks saab
selle teiste arvelt,
Aga
tema valitsemine ja elu kestab vähe
aega,
Kaks aastat saab
ta toetuda laevadele.
33. Julm kildkond pikkades rüüdes,
Mille
all nad kannavad teravaid pistodasid,
Et haarata enda kätte Firenze hertsog ja kaheosalise nimega paik,
Nad paljastatakse tänu noorukitele ja lipitsejatele.
34. Gallialase, kes võtab võimu sõjaga,
Reedab tema noorem
poolvend,
Peru
ratsu paiskab ta sadulast ja veab järele,
Seetõttu vihkab ta venda kaua aega.
35. Kuninga noorem poeg põleb
ihast
Oma
lihase vennatütre vastu,
Läheb naiseriietes Artemise templisse,
Mõrvatakse tundmatu mehe poolt Maine’ist.
36. Pärast seda, kui põlisest
soost pärit kuningas on rääkinud sõdadest,
Hakkab Harmotique2
saar teda põlgama,
Mõned head aastad kulutades ja prassides
Türannia tõttu saarel muutuvad hinnad.
37. Suur rahvahulk Le Bourget’ järve ääres,
Nad kogunevad uuesti
Montmélianis.
Kõndides aina edasi,
teevad mõtlikumad plaani,
Chambéry, Saint-Jean-de-Maurienne,
lahing Saint-Julienis.
38. Agar armastaja seab piiramisrõnga lähedale,
Garnisonid asuvad Barbaranos,
Aadria Orsinid1 tõotavad
abi gallialastele,
Kes
hirmust alistusid Graubünderi väele.2
39. Esimene poeg, lesk, õnnetu
abielu,
Lastetu, kaks Saart tülis,
Enne
kaheksateistkümneseks saamist,
alaealine,
Teine
kihlub veelgi nooremalt.3
40. Noor, kes on sündinud Briti kuningriigis
Ja keda tema surev
isa on soovitanud,
Pärast viimase surma LONOLE4
teeb talle tüli,
Ja kuningriik nõutakse pojalt tagasi.
41. Caussade’i ja Caylusi piiril,
Sugugi mitte kaugel
oru põhjast:
Villefranche’i muusika kõlab lautodelt,
Saadetuna simblite ja suure myttée’ga.5
42. Inglise kuningasoo humaanne valitsemine
Hoiab riigis püsivat
rahu ja ühtsust,
Pooleldi vang oma suletuses sõja ajal,
See
sunnib neid kaua rahu hoidma.6
43. Liiga hea aeg, liiga
palju kuninglikku headust,
Mis
tehtud, see kähku lammutatud hooletuse läbi,
Usub
kerglaselt valet oma truu abikaasa kohta,
Ta mõistetakse surma oma heasüdamlikkuse tõttu.1
44. Kui üks kuningas on oma rahva vastu,
Blois’s
sündinu alistab liguurid,
Mammel,
Córdoba ja dalmaatslased,
Seitsmelt varjult siis kuningale uusaastakingid ja tondid.
45. Navarra kuningriigi vari pole ehtne,
See
teeb sangari elu ebaseaduslikuks,
Ebakindel tõotus Cambrai’s,2
Orléans’i kuningas annab seadusliku müüri.
46. Kulla tõttu elu, saatus, surm
vilets ja alatu,
Temast ei saa
uut Saksi valijavürsti,
Braunschweigist lunib armastuse märki,
Andes
selle rahvale tagasi võltsi võrgutajana.3
47. Vanikuga ehitud Burgose linna daamile4
Antakse reetmise pärast karm karistus,
Suur Leóni prelaat
tõrjub Formenteralt
Võltspalverändureid ja röövleid.
48. Sügavalt Hispaania südamaalt ilmub lipukandja,
Tulnud Euroopa lõpust ja kolgastest,
Rahutused mööduvad Laigne silla juurest,
Tema
suur vägi lüüakse väikesteks salkadeks.5
49. Maailma aias uue linna
lähedal,
Teel
õõnestatud mägede poole
Ta võetakse kinni, topitakse tõrde,
Peab jooma vägisi
väävliga mürgitatud vett.6
50. Maasi jõgi päeva paistel Luxemburgi maal,
Avastatakse Saturn ja kolm
Veevalajas,1
Mägi
ja lauskmaa, linn, asula ja alev,
Lorraine’is uputus, reetmine suure urni poolt.
51. Kohad Lorraine’i maadest allpool
Ühendatakse Alam-Saksamaaga:
Piirajatega on pikardlased, normandlased ja Maine’i rahvas,
Ja nad ühinevad taas
kantonitega.
52. Kohas, kus Leie ja Schelde ühinevad,2
Valmistutakse pikka aega pulmadeks:
Seal,
kuhu Antwerpenis veetakse aganad,
Noorus, vanadus, rüvetamata abikaasa.
53. Kolm konkubiini kaklevad üksteisega pikka aega,
Suurim jääb kõige
vähemat pealt kuulama:
Suur Selin3 ei ole edaspidi ta isand,
Ta nimetab teda tuleks,
kilbiks, valgeks teeks.
54. Maailma sünnib ta üürikesest kooselust,
Kurbade uudiste tõttu pandud kahe
kõrge juurde,
Vaenlased võtavad ta vangi
Ja viivad Mecheleni ja Brüsselisse.
55. Tähistatakse halvaendelisi pulmi
Suure rõõmuga, aga lõpp on õnnetu:
Ema põlastab miniat,
Mary’t,
Apollo
sureb ja minia on veelgi haletsusväärsem.4
56. Kuninglik prelaat kummardub liiga madalale,
Tema
suust purskub suur verejuga,
Inglise kuningriik koos kuningannaga hingab kergemalt,
Ta elab kaua aega
poolsurnult Tunises nagu puupakk.
57. Kõrgele tõusnu ei tunne
oma valitsuskeppi,
Ta häbistab suurnike noori lapsi:
Roojasemat ja julmemat olendit pole kunagi olnud,
Nende
naised aga saadab kuningas surma.1
58. Leina
ajal kassilik monarh
Sõdib noore makedoonlase
vastu:
Gallia
vappub, laev on hädaohus,
Marseille
üritab läänes läbirääkimisi.
59. Lyonis kakskümmend viis ühel meelel,
Viis Saksamaa kodanikku,
Bresse’i mehi, latiine,
Aadliku all juhitakse pikka lohistit,
Neid
reedab krantside haukumine.
F 60. Ma nutan
Nice’i, Monaco, Pisa, Genova,
Savona,
Siena, Capua, Modena, Malta pärast:
Neid
katab veri ja uusaastakingiks tuuakse neile mõõk,
Tuli,
maa väriseb, vesi, õnnetu nolte.2
61. Budapest, Viin, Komárno,
Sopron
Tahavad loovutada Pannoonia barbaritele:
Kokkupõrked ja tuli, tohutu vägivald,
Vandeseltslased paljastab üks matroon.
62. Sorbia3 lähedal,
selleks et rünnata Ungarit,
Buda
heerold tuleb neid hoiatama:
Bütsantsi pealik, Sallon
Sloveeniast,4
Tuleb neid pöörama
araablaste usku.
F 63. Cydonia, Ragusa, püha Hieronymuse linn,5
Arstiabi lööb jälle
haljendama,
Kuninga poeg sureb
kahe kangelase surma,
Araabia ja Ungari käivad sama teed.
64. Nuta, Milano, nuta,
Lucca ja Firenze,
Sest sinu suur
hertsog ronib sõjavankrile,
Muudab piiramist, läheneb Veneetsiale,
Sel
ajal kui Roomas Colonna vahetab kuube.
F 65. Oo,
suur Rooma, sinu häving läheneb,
Ei varise mitte
müürid, vaid su veri ja olemus:
Käremeelne lööb kirjadega nii sügava
täkke,
Terav
raud pistetakse kõigisse kuni käepidemeni.
66. Londoni pealik Americh1 kuningriigi
kaudu
Talitseb Šotimaa saart pakasega.
Kuningas,
Reb2 saavad
nii valeliku Antikristuse,
Et
see ajab nad kõik omavahel tülli.
F 67. Maikuus
väga võimas maavärisemine,
Saturn
Kaljukitses, Jupiter ja Merkuur
Sõnnis:
Veenus samuti, Vähk,3 Marss Neitsis,4
Sajab
rahet, terad on munast suuremad.
68. Merevägi püsib linna ees,
Siis lahkub ilma
pikalt venitamata,
Kodanikud krabavad maal suure saagi,
Laevastik naaseb, jätkab rüüstamist.
69. Uue vanamehe hiilgavat tegu ülistatakse,
Seda
kiidetakse suureks nii lõunas kui
ka põhjas,
Tema
enda õde kihutab üles suure
rahvahulga,
Põgenemisel tapetakse ta teeäärsetes põõsastes.5
70. Ühe eseme tõttu läheb
silm nii paiste,
Hõõgudes nii, et hakkab sadama lund,
Niisutatav põld aina väheneb,
Kui
priimas hukkub Reggios.
F 71. Maa ja õhk
külmutavad väga suure vee,
Kui
nad hakkavad pühitsema neljapäeva:1
See,
mida kunagi ei tule, on nii ilus,
Neljast ilmakaarest tullakse seda austama.
72. 1999. aasta seitsmendal kuul2
Tuleb taevast suur
hirmuäratav kuningas:3
Ellu
äratama suurt Angolmois’4 kuningat,
Edasi pärast Marssi5 valitseb hea õnne
peale.
F 73. Käesolev
aeg koos minevikuga
Läheb suure Rõõmsameelse6
kohtu alla:
Hilisel ajal maailm
väsib temast,
Ja
on truudusetu vaimulikest seaduseväänajate tõttu.7
F 74. Suure
seitsmenda numbri aasta saab täis,
Jõuab kätte Veresauna
mängude aeg:
Mitte
kaugel suurest millenniumi ajastust,
Kui
maetud väljuvad oma haudadest.8
F 75. Kaua oodatu
ei tule kunagi tagasi
Euroopasse, ta ilmub Aasias:
Üks suurest Hermesest
põlvnenud liidust,
Ja kasvab üle kõigi
idamaa kuningate.9
76. Suur Senat määrab triumfiparaadi
Ühe auks, kes hiljem
saab lüüa ja kihutatakse minema:
Tema
pooldajaid saadab pasunate lärm,
Varad
tehakse avalikuks, vaenlasi jälitatakse.
77. Kolmkümmend kviriitide ordu1 liiget
Pagendatakse, nende varad antakse vastastele,
Kõik nende heateod
pannakse neile süüks,
Hajutatud laevastik jäetakse mereröövlitele.2
78. Äkiline rõõm muutub äkiliseks
kurbuseks
Graatsiate poolt emmatud Roomas.
Lein, karjed, nutt
ja pisarad, veri, suur rõõmupidu,
Vaenutsevaid kampasid üllatatakse ja seotakse punti.
79. Kõik vanad teed tehakse korda,
Neil
saab sõita just nagu Memphises,
Liiliaõiega3
Herculese suur Mercurius
Paneb värisema maa, mere ja kogu ümbruse.
80. Suur võimumees suures kuningriigis, mis valitseb
Relvade jõul, suured
pronksväravad
Laseb
ta avada, kuningas ja hertsog ühinevad,
Sadam
lammutatakse, laevad vajuvad põhja vaikse
ilmaga.
81. Läänemaa kodanikud paigutavad aarded templisse,
Mis
asub kõrvalises, salajases kohas,
Tempel
avatakse nälgivate omaste poolt,
Röövitakse tühjaks, keskel on õudne saak.
82. Karjed, nutt, pisarad tulevad
koos nugadega,
Näides põgenevat, nad teevad viimse
rünnaku,
Ümber parkide püstitavad
kõrgeid platvorme,
Elavad tõugatakse eemale ja mõrvatakse otsekohe.
83. Lahinguks ei anta märku,
Pargist sunnitakse neid välja minema:
Genti
ümbruses tuntakse nende lipp ära,
See
põhjustab kõigi ta omaste surma.
84. Vallastütar on väga kõrgel, mitte
madalal,
Kurvad on hilise naasmisega rahul,
Leppimine ei tule ilma vaidlusteta,
Mis
täidavad ja raiskavad kogu ta aja.
85. Vanale tribuunile, kes peaaegu tudiseb,
Avaldatakse survet, et ta vange ei loovutaks,
Tahes või tahtmata
räägib kurjusega aralt,
Et seaduslikul teel vabastada oma sõpru.1
86. Otsekui greif tuleb Euroopa
kuningas,
Saadetud
Põhjamaade rahvast,
Ta juhib suurt punaste
ja valgete väge,
Ja nad lähevad Babüloni
kuninga vastu.2
87. Üks suur kuningas
randub sadamas Nice’i lähedal,
Suure impeeriumi surm viiakse nii
täide:
Antibes’i asetab ta oma mullika,
Merel
käib röövimine, kõik variseb kokku.
88. Jalgsi ja ratsa teise valvekorra
ajal
Tungivad sisse, laastates kõik mere ääres,
Sisenevad Marseille sadamasse,
Halamine, karjed ja veri, iialgi pole olnud nii kurba
aega.
89. Tellisest müürid asendatakse marmoriga,
Seitse ja viiskümmend rahulikku aastat:
Rõõm surelikele, akvedukt uuendatakse,
Tervis,
rohkesti vilju, rõõm ja mesimagus aeg.3
90. Sada korda sureb ebainimlik türann,
Tema
asemele pannakse tark ja heasüdamlik,
Kogu Senat läheb
tema käpa alla,
Teda vihastab üks
kaval lurjus.1
91. Rooma vaimulikud aastal 1609,
Aasta
esimesel päeval peavad valima
Ühte Campaniast pärit halli ja musta,
Temast kavalamat pole iial olnud.2
92. Laps tapetakse isa silme all,
Isa
pärast teda kõrkjatest köite vahel,
Genfi rahvas on väga püüdlik,
Juht
lamab nende keskel nagu puutüvi.3
93. Uus laev võtab ette
reise,
Toimetab impeeriumi laiali sinna ja tänna,
Beaucaire, Arles hoiavad kinni pantvange,
Kes
leitakse kahe porfüürist samba juurest.
94. Nîmes’is, Arles’is ja Vienne’is põlu alla pandud,
Läänemaa ediktile ei kuuletu keegi,
Suurmehe poolt piinamisele määratutest
Pääsevad kuus frantsisklaste
mungakuues.
95. Hispaanlastele tuleb väga võimukas
kuningas,
Maad
ja merd mööda alistab lõunapoolseid maid,
See
nuhtlus, tuues alandust Kuusirbile,
Kärbib tiibu neil,
kelle pühapäev on reede.4
F 96. Merede-nimeline
religioon võidab
Adaluncatif’i1 poegade sekti vastu,
Jonnakas, haletsusväärne sekt kardab
Kaht,
keda on haavanud A ja A.2
97. Trireemid täis igas vanuses
vange,
Ilm
heast halvani, leebest kibedani,
Röövsaak barbaritele, sest on liiga vara
kiirustanud,
Soovist näha sulge
tuules kahetsemas.
98. Rõõmsale neitsile ere hiilgus
Ei paista enam
kaua, pikaks ajaks jääb ta ilma
soolata:
Kaupmeestega, liiderdajatega, vastikute huntidega muutub jõledaks,
Täielik segadus, üleilmne koletis.
F 99. Lõpuks
hunt, lõvi, härg ja eesel,
Arglik hirv on koos karjakrantsidega,
Enam
ei saja neile
magusat mannat,
Rohkem valvsust ja vahimees krantside jaoks.3
F 100. Suur
impeerium on Inglismaa päralt,
Pempotam4 enam
kui kolmsada aastat:
Suured sõjaväed liiguvad maal ja merel,
Portugallased ei ole sellega rahul.5
Register
2030 16.–23. august (?),
Pärsia suunas miljon meest 525
2032 28.
juuli – 4. august (?), Pärsia
suunas miljon meest 525
2038 8.
aprill – 30. mai (?), suur sõda, uus
kuningas toob hiljem maale pikaks
ajaks rahu 624
2042 10. september – 23. oktoober (?), uus kuningas ühendab Alam- ja Põhja-Euroopa
2045 29. jaanuar – 8. märts (?), suur vägi üle
mägede 248
2047 5.–23.
august (?), Pärsia suunas miljon meest 525
2055 Kristuse teine tulemine (?) 394, 62
2076 USA jääb võimsaks suurriigiks (?) 10100
2242 8. millenniumi algus, “saatana kinnisidumine”, Kristuse teine tulemine (?) K15, K56, K73
2827 8. millenniumi algus (?), Kristuse teine tulemine 148
3797 Nostradamuse ennustuste lõpp E24, 148, 1074